by Ringluspood on 14.07.2026
Biojäätmete sorteerimine Eestis on muutunud rangelt reguleeritud kohustuseks. Pärast 17. jaanuaril 2026 jõustunud jäätmereformi ei ole liigiti kogumine enam pelgalt keskkonnategu, vaid otsene viis vähendada kõrgeid saastetasusid. Sorteerimata prügi äravedu on senisest oluliselt kallim, samas kui puhtalt kogutud bio- ja pakendijäätmete üleandmine on soodsam. Teeme selgeks, mida uued reeglid majapidamistele, ühistutele ja ettevõtetele praktikas tähendavad.
Biojäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile kinnistutele. Jäätmereform tõstis segaolmejäätmete ladestustasusid märgatavalt. Eesmärk on selge: Eesti peab tõstma olmejäätmete ringlussevõttu seniselt ligikaudu 30–36% tasemelt 55% peale (aastaks 2025 püstitatud ELi nõue). Järelevalve on karmistunud: valesti sorteeritud konteinerite puhul rakendatakse segaolmejäätmete suuremaid tariife.
Hankige nõuetekohased konteinerid (Ringluspoe jäätmekonteinerid) ning tagage sisetingimustes õiged sorteerimiskapid. Tõstke elanike või töötajate teadlikkust – üksnes puhtalt kogutud biojäätmed vabastavad kallimast käitlushinnast.
Mis muutus biojäätmete kogumises 2026. aastal?
Jäätmereformi raames tõusid oluliselt segaolmejäätmete ladestustasud. Sorteerimata prügi äravedu on tunduvalt kallim, mis teeb liigiti kogumise rahaliselt soodsamaks.
Kas kompostimine on eramajas lubatud alternatiiv?
Jah, eeldusel, et kasutatakse kahjurikindlat kinnist kompostrit ja see on kooskõlas kohaliku omavalitsuse eeskirjadega.
Mis juhtub, kui biojäätmeid ei sorteerita?
Prügiarved tõusevad märkimisväärselt. Kui biojäätmete konteinerisse pannakse kilet või muid sobimatuid jäätmeid, tühjendab vedaja selle kallima segaolmejäätmete tühjenduse hinnaga.