Biojäätmete konteiner ühistule: missugune valida
by Ringluspood on 05.07.2026
Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine tekkekohas on kohustuslik kõigile korteriühistutele sõltumata korterite arvust. Kui biojäätmed segaolmejäätmetest eraldi koguda, väheneb segaolmejäätmete maht oluliselt.
Nõuetele vastav biojäätmete konteiner ühistule aitab vähendada kulutusi jäätmeveole ning vältida lisatasusid. Vaatame üle seaduslikud nõuded, sobivad konteineri mõõdud ja jagame näpunäiteid biojäätmete kogumise haisuvabaks haldamiseks.
Vajad ühistule konteinerit? Vaata biojäätmete konteinereid 80–400 l või küsi pakkumist info@ringluspood.ee.
Seaduslik taust: biojäätmete liigiti kogumine on kohustuslik
Vastavalt Jäätmeseadusele peavad kõik korteriühistud tagama, et biolagunevad jäätmed kogutakse teistest olmejäätmetest eraldi. Korterelamute puhul on kompostimine lubatud vaid erandjuhtudel ja kinnistes kompostrites, mistõttu on spetsiaalne biojäätmete konteiner enamikule ühistutest ainus praktiline valik.
Ilma biojäätmete eduka eraldamiseta pole Eestil võimalik saavutada eesmärki suunata ringlusse 55% olmejäätmetest. Kui biojäätmed satuvad segaolme hulka, rikuvad nad ka teised jäätmed (näiteks paberi/papi ja ka muud pakendijäätmed). Kuna jäätmereform muudab segaolmejäätmete äraveo kallimaks, on korralik biojäätmete liigiti kogumine ühistu rahakotile otseselt kasulik.
Milline on optimaalne biojäätmete konteineri suurus ühistule?
Biojäätmed on tihedad ja rasked ning lagunemisprotsesside tõttu võivad tekitada ebameeldivat lõhna. Seetõttu pole mõistlik osta liiga suurt mahutit: pigem väiksem konteiner ja tihedam tühjendamine.
Sobiva mahuti leidmiseks tasub tutvuda valikuga: Ringluspood.ee jäätmekonteinerid.
Praktilised näpunäited: biojäätmete haldamine korterelamus
Et biojäätmete konteiner ei muutuks ühistule nuhtluseks, tasub juurutada järgmised harjumused:
-
Vooderduskoti kasutamine: Vooderda konteiner suure vooderduskotiga, mis hoiab seinad puhtana. Vooderduskoti teenust biojäätmete konteinerile pakub ka jäätmevedaja.
-
Külmumise vältimine talvel: Kasuta toidujäätmete kogumisel toas nt paberkotti või mässi need ajalehte, et vältida konteineri põhja külmumist. Ka konteineri põhja võib panna vanu ajalehti.
-
Õige asukoht: Konteineri paigutus on oluline, et eemal hoida närilisi ning selleks, et suvine päike lagunemisprotsessi ei kiirendaks.
Kes ostab ja kes tühjendab
Konteineri ostab tavaliselt ühistu ise ja see jääb ühistu varaks. Tühjendamine on eraldi teenus, mille jaoks sõlmitakse leping jäätmevedajaga. Neid kahte aetakse tihti segamini, kuna osa vedajaid pakub ka konteineri renti.
Ostmine tasub end enamasti kiiresti ära: 240-liitrine konteiner maksab 71 € ja renditasu jookseb iga kuu. Ostetud konteineri puhul jääb ühistule ka vabadus vedajat vahetada, ilma et konteinerit peaks tagastama.
Kuhu konteiner panna
Biokonteiner tahab varju ja tuulutust. Otsene päike suvel kiirendab käärimist ja toob kärbsed, seega vali jäätmemajas kõige varjulisem koht. Talvel on vastupidine mure: märg sisu külmub kaane külge kinni. Aitab see, kui elanikud kasutavad biolagunevaid kotte ja konteiner ei seisa tuulepealses nurgas.
Jäätmekoha ligipääs on sama oluline kui maht. Prügiauto peab konteinerini jõudma ja tõstemehhanism vajab konteineri ees vaba ruumi. Kui jäätmemaja uks on kitsas, mõõda see enne tellimist üle.
Tellimine
Kõik biojäätmete konteinerid on kategoorias Biojäätmete konteinerid. Tarneaeg on 7 tööpäeva. Ühe kuni 240-liitrise konteineri transport maksab 19,90 €, suurema 32 €, ja mitme konteineri puhul on transport kokku kuni 32 €. Kui ühistu tellib korraga bio-, pakendi- ja paberikonteineri, tuleb kogu komplekt kohale ühe transpordihinnaga.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
1. Kas korteriühistu peab biojäätmeid koguma, kui majas on alla 5 korteri?
Jah, kohustus kehtib kõigile kinnistutele sõltumata korterite arvust. Ainus erand on kohapealne kompostimine, mis peab vastama kohaliku omavalitsuse eeskirjadele.
2. Kas kompostimine vabastab konteineri kohustusest?
Jah, kui ühistu kompostib tekkivad biojäätmed kohapeal nõuetekohaselt ja kohalik omavalitsus on selle taotluse kinnitanud.
3. Mida ei tohi panna biojäätmete konteinerisse?
Keelatud on tavalised kilekotid, plastpakendid, vedelikud (supid, õlid) ning kassiliiv. Nende sattumisel konteinerisse võib vedaja rakendada segaolme kallimat tariifi.
