by Ringluspood on 05.07.2026
Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine tekkekohas on kohustuslik kõigile korteriühistutele sõltumata korterite arvust. Kui biojäätmed segaolmejäätmetest eraldi koguda, väheneb segaolmejäätmete maht oluliselt.
Nõuetele vastav biojäätmete konteiner ühistule aitab vähendada kulutusi jäätmeveole ning vältida lisatasusid. Vaatame üle seaduslikud nõuded, sobivad konteineri mõõdud ja jagame näpunäiteid biojäätmete kogumise haisuvabaks haldamiseks.
Vastavalt Jäätmeseadusele peavad kõik korteriühistud tagama, et biolagunevad jäätmed kogutakse teistest olmejäätmetest eraldi. Korterelamute puhul on kompostimine lubatud vaid erandjuhtudel ja kinnistes kompostrites, mistõttu on spetsiaalne biojäätmete konteiner enamikule ühistutest ainus praktiline valik.
Ilma biojäätmete eduka eraldamiseta pole Eestil võimalik saavutada eesmärki suunata ringlusse 55% olmejäätmetest. Kui biojäätmed satuvad segaolme hulka, rikuvad nad ka teised jäätmed (näiteks paberi/papi ja ka muud pakendijäätmed). Kuna jäätmereform muudab segaolmejäätmete äraveo kallimaks, on korralik biojäätmete liigiti kogumine ühistu rahakotile otseselt kasulik.
Biojäätmed on tihedad ja rasked ning lagunemisprotsesside tõttu võivad tekitada ebameeldivat lõhna. Seetõttu pole mõistlik osta liiga suurt mahutit: pigem väiksem konteiner ja tihedam tühjendamine.
Väikesed ühistud (kuni 10 korterit): Sobib 80-liitrine või 140-liitrine pruun konteiner.
Keskmised ühistud (10-30 korterit): Standardiks on 240-liitrine biojäätmete konteiner.
Suured ühistud (üle 30 korteri): Võib kasutada mitut 240-liitrist mahutit või ühte 400-liitrist konteinerit, eeldusel et tühjendussagedus on piisavalt tihe.
Sobiva mahuti leidmiseks tasub tutvuda valikuga: Ringluspood.ee jäätmekonteinerid.
Et biojäätmete konteiner ei muutuks ühistule nuhtluseks, tasub juurutada järgmised harjumused:
Vooderduskoti kasutamine: Vooderda konteiner suure vooderduskotiga, mis hoiab seinad puhtana. Vooderduskoti teenust biojäätmete konteinerile pakub ka jäätmevedaja.
Külmumise vältimine talvel: Kasuta toidujäätmete kogumisel toas nt paberkotti või mässi need ajalehte, et vältida konteineri põhja külmumist. Ka konteineri põhja võib panna vanu ajalehti.
Õige asukoht: Konteineri paigutus on oluline, et eemal hoida närilisi ning selleks, et suvine päike lagunemisprotsessi ei kiirendaks.
1. Kas korteriühistu peab biojäätmeid koguma, kui majas on alla 5 korteri?
Jah, kohustus kehtib kõigile kinnistutele sõltumata korterite arvust. Ainus erand on kohapealne kompostimine, mis peab vastama kohaliku omavalitsuse eeskirjadele.
2. Kas kompostimine vabastab konteineri kohustusest?
Jah, kui ühistu kompostib tekkivad biojäätmed kohapeal nõuetekohaselt ja kohalik omavalitsus on selle taotluse kinnitanud.
3. Mida ei tohi panna biojäätmete konteinerisse?
Keelatud on tavalised kilekotid, plastpakendid, vedelikud (supid, õlid) ning kassiliiv. Nende sattumisel konteinerisse võib vedaja rakendada segaolme kallimat tariifi.
