Kuidas valida prügikonteinerit korteriühistule?

by Ringluspood on 26.06.2026

Korteriühistu juhatuse jaoks on jäätmekäitluse sujuv toimimine üks peamisi ülesandeid. 17. jaanuaril 2026 jõustus Kliimaministeeriumi jäätmereform, mis rõhutab jäätmete liigiti kogumise kohustuslikkust, aga muudab sortimise ka rahaliselt otstarbekaks. Õige prügikonteiner korteriühistule on seega otseselt vajalik kulude optimeerimiseks. Selles artiklis toome välja, kuidas hinnata ühistu tegelikku vajadust, millised mahud valida ja miks tasub konteiner pigem osta kui rentida.

Miks on liigiti kogumine korteriühistule kohustuslik?

Eestis reguleerib jäätmevaldkonda Jäätmeseadus. Kliimaministeeriumi jäätmete liigiti kogumise suunised näevad ette, et tiheasustusega piirkondades peab korterelamute juures olema kättesaadav vähemalt nelja mahutiga süsteem: segaolme, biojäätmed, paber ja papp ning pakendid.

Selle eesmärk on tõsta Eesti ringlussevõtu taset. Euroopa Liidu sihtarvude kohaselt tuleb alates 2025. aastast ringlusse suunata vähemalt 55% olmejäätmetest, kuid Statistikaameti andmetel on Eesti vastav näitaja püsinud 30-36% ringis (2020-2024). Jäätmereformi tulemusena on sorteerimata segaolmejäätmete äravedu oluliselt kallim kui liigiti kogutud jäätmete üleandmine. Iga korteriühistu saab liigiti kogumisega otseselt säästa oma igakuistelt kommunaalarvetelt.

Kuidas hinnata korteriühistu tegelikku vajadust?

Enne konteinerite soetamist tuleb kaardistada korterelamu spetsiifika:

• Korterite ja elanike arv: Suuremad majad vajavad suurema mahuga konteinereid. Samuti tekitavad nooremad pered tavaliselt keskmisest rohkem pakendijäätmeid.
• Tühjendussagedus: Kohalikud jäätmehoolduseeskirjad määravad ära minimaalse tühjendussageduse. Harvem tühjendamine nõuab suuremat mahutit, kuid sagedasem tühjendamine hoiab ära haisu.
• Sorteerimise kvaliteet: Piisav arv ja selge märgistusega mahutid toetavad elanike sortimist. Kui liigiti kogutud konteinerisse satub vale prügi – näiteks paneb keegi pakendikonteinerisse toidujäätmeid vmt, tühjendatakse see kallima, st segaolmejäätmete tariifiga.

Prügikonteineri suurus ja maht: milline mudel valida?

Õige konteineri suurus sõltub kogutavast jäätmeliigist ja ühistu suurusest. Levinud 240 L / 660 L / 1100 L konteiner on korteriühistute standard.

• 80–140 L: Väikesed ühistud (biojäätmete kogumiseks).
• 240 L: Väikesed korterelamud (kuni 5 korterit) segaolme jaoks või keskmise suurusega ühistute biojäätmete kogumiseks.
• 360 L: Keskmised korterelamud (5-10 korterit) paberi ja kartongi või biojäätmete eraldi kogumiseks.
• 660 L: Keskmised ja suuremad korterelamud (10-30 korterit) segaolme, paberi/papi ja pakendijäätmete jaoks.
• 1100 L: Suured korterelamud (üle 30 korteri) segaolmejäätmete ja segapakendi kogumiseks.

Kõik nõuetele vastavad mahutid kortermajadele on leitavad e-poest: Ringluspood.ee jäätmekonteinerid.

Konteineri rentimine vs ostmine: kumb on kasulikum?

Ühistu juhatuses kerkib tihti küsimus, kas valida konteineri rentimine või ostmine. Rentimine hoiab esmase investeeringu madalana, kuid pikaajaline kulu on märkimisväärne: paari aastaga makstakse konteineri täishind, kuid see jääb vedaja omandisse. Prügikonteineri ostmine on ühekordne investeering. Kvaliteetsed plastikkonteinerid kestavad üle kümne aasta. Ostes konteineri välja, säästab ühistu juba paari aastaga renditasudelt ja saab vajadusel jäätmevedajat vahetada ilma mahutite tagastamise tülika protsessita.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

1. Mis suuruses prügikonteiner sobib 12 korteriga ühistule?

Tavaliselt sobib 12 korteriga ühistule segaolmejäätmete jaoks üks 660-liitrine konteiner (tühjendamine kord nädalas). Lisaks on vaja 240 L või 360 L konteinerit paberile/papile, samaväärset pakenditele ning 140 L või 240 L pruuni konteinerit biojäätmetele.

2. Kas korteriühistu peab biojäätmeid eraldi koguma?

Jah. Alates 1. jaanuarist 2024 on biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik kõigile kinnistutele, sõltumata korterite arvust. Ühistu peab andma biojäätmed üle spetsiaalses pruunis või nõuetekohaselt märgistatud konteineris või korraldama kinnistul kompostimise.

3. Kui tihti peab korteriühistu prügikonteinerit tühjendama?

Tühjendussageduse alampiirid kehtestab kohalik omavalitsus. Segaolmejäätmete puhul on see tiheasustusaladel tavaliselt vähemalt kord kahe nädala jooksul, biojäätmete puhul sagedamini.