Biojäätmete konteiner: mis kuhu kuulub ja millal

by Ringluspood on 17.07.2026

Õigesti sorteeritud biojäätmed on väärtuslik ressurss, kuid üksainus vale kilekott võib rikkuda kogu komposti. Kuna biojäätmete liigiti kogumine on Jäätmeseadusega kohustuslik ja 2026. aasta jäätmereformi järel on segaolmejäätmete äravedu varasemast kulukam, peab iga leibkond teadma, mida biojäätmete konteiner sisaldada tohib. Selles juhendis anname ülevaate, mis kuulub biojäätmete hulka, milliseid kotte kasutada ja kuidas ennetada konteineri haisemist või külmumist.

Otsid konteinerit? Kõik suurused on lehel biojäätmete konteinerid 80–400 l.

Sorteerimisjuhtnöörid: mis kuhu kuulub?

Konteinerisse TOHIB panna:

• Toidujäägid ja riknenud toit (liha, kala, köögiviljad).
• Puu- ja köögiviljade koored.
• Kohvipaks ja teepuru (koos paberfiltriga).
• Toiduga määrdunud paberist salvrätikud.

Konteinerisse EI TOHI panna:

• Vedelikud (supid, õlid, kastmed – teevad konteineri märjaks ja haisvaks).
• Tavalised kilekotid ja plastpakendid.
• Kassiliiv ja loomade väljaheited.
• Suitsukonid, mähkmed ja tolmuimejakotid.
  
  

See on lühike ülevaade - täieliku loendi, mida biojäätmete hulka tohib ja ei tohi panna, leiad Kliimaministeeriumi juhendist.

Millist kotti kasutada?

Biojäätmete kogumiseks sobib kõige paremini paberkott. See laseb õhku läbi, aitab vähendada niiskust ja ebameeldivaid lõhnu ning laguneb koos biojäätmetega. Biojäätmete kogumisel tasub alati järgida kohaliku omavalitsuse või jäätmevedaja piirkonnas kehtivaid nõudeid.

Talvised väljakutsed ja suvine hooldus

Talvel võivad toidujäätmed konteineri põhja külmuda. Vooderda konteineri põhi paberi või paberkotiga, mis seob niiskust ja hoiab põhja puhtana. Suvel paiguta konteiner varju ja piserda põhja veidi söögisoodat, mis neutraliseerib happelisi lõhnu. Kvaliteetsed mahutid leiad Ringluspoest: väiksemale majale sobib 80 l või 140 l biojäätmete konteiner, ühistule aga 240 l pruun konteiner. Vaata kogu valikut: Ringluspoe jäätmekonteinerid.

Seaduslik raamistik ja 2026. aasta jäätmereform

Biojäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile kinnistutele. Jäätmereform tõstis segaolmejäätmete ladestustasusid märgatavalt. Eesmärk on selge: Eesti peab tõstma olmejäätmete ringlussevõttu seniselt ligikaudu 30–36% tasemelt 55% peale (aastaks 2025 püstitatud ELi nõue). Järelevalve on karmistunud: valesti sorteeritud konteinerite puhul rakendatakse segaolmejäätmete suuremaid tariife.

Mida see tähendab praktikas?

• Eramajad: Kohustus eraldada biojäätmed konteinerisse või kasutada kinnist kahjurikindlat kompostrit. Väiksemale majapidamisele sobib 80 l või 140 l biojäätmete konteiner.
• Korteriühistud: Spetsiaalne biojäätmete konteiner on kohustuslik ja enamasti ainus praktiline lahendus – keskmisele ühistule sobib 240 l pruun konteiner või suurem 400 l mahuti.
• Ettevõtted: Kontorites tuleb tagada toidujäätmete eraldamine segaolmest.
  
  

Kuidas vältida lisatasusid?

Hankige nõuetekohased konteinerid (Ringluspoe jäätmekonteinerid) ning tagage sisetingimustes õiged sorteerimiskapid. Tõstke elanike või töötajate teadlikkust – üksnes puhtalt kogutud biojäätmed vabastavad kallimast käitlushinnast.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas biolagunevad kotid tohib panna biojäätmete konteinerisse?

Kõige kindlam valik on paberkott. Osa piirkondi lubab ka sertifitseeritud (EN 13432) biolagunevaid kotte, kuid reeglid erinevad omavalitsuseti - täpsusta oma piirkonna nõuded kohaliku omavalitsuse käest.

Mida ei tohi kindlasti biojäätmete hulka panna?

Tavalised kilekotid, plastpakendid, klaaspurgid, supid ja kassiliiv on rangelt keelatud.

Kui suur biojäätmete konteiner sobib keskmisele leibkonnale?

Väiksemale majale piisab 80 l või 140 l mahutist, keskmistele ühistutele on parim 240 l konteiner.